Vajadusi väärtustav suhtlemine.
Aasta siis oli kuuskümmned viis, kui ema-isa panid mulle nimeks Merike. Nelikümmend kuus aastat hiljem sain oma teiselt isalt, vaimselt õpetajalt nimeks Madhuri Radhika devi dasi ja andsin tõotuse pühenduda Bhakti jooga praktiseerimisele.
Eelpoolmainitud kahe sündmuse vahel viis saatus mind kokku vajadusi väärtustava suhtlemise (vvs) arendaja Marshall Rosenbergi ja tema kaastreeneritega. Alates esimesest treeningust Pärnus aastal 2002 sai minust selle meetodi andunud praktiseerija ja jagaja. 2005.aastal jätsin hüvasti palgatööga ja pühendusin täielikult vajadusi väärtustava suhtlemise õpetamisele nii Eestis kui mujal.
Vajadusi väärtustava suhtlemise jagamisest sai minu kutsumus, mu armastus, mu kirg, minu suurim rõõm ja inspiratsioon.
Kuid elu on täis oootamatuid pöördeid. 2015. aastal muutsin keskkonda ja mu soov uude elukohta sobituda oli nii suur, et eemaldusin järk-järgult oma sügavaimatest väärtustest ja hinnalisemaist kingitusest - iseendast ning vvs-ist - kuni tundsin, et niimoodi elada ma ei suuda. Mu hingeruum oli täielikult kokkukuivanud.
Tagasivaates mõistan "esoteerilist" põhjust, miks vvs mult "ära võeti". Sest ma muutusin uhkeks. Ja uhkus tuleb enne langust. Seda lahkuminekut oli vaja. See on mind pehmendanud, avardanud mu maailmanägemist ning ma tunnen, et suhtun nii iseendasse kui kaasinimestesse palju õrnemalt, mõistvamalt ja osavõtlikumalt kui varem.
Tänu minu vaimse õpetaja innustusele ja julgustusele olen tänasel päeval tagasi oma suure armastuse, vvs-i, praktiseerimise, elamise ja jagamise juures. Praeguses elujärgus teen seda peamiselt interneti vahendusel ja mu lemmiksihtgupiks on Bhakti jooga praktiseerijad ehk nagu rahvasuu meid kutsub, "Hare Krishnad". :)
Aga hea lugeja, ära lase ennast sellest heidutada! Isegi, kui Sa ei kuulu Hare Krishna'de hulka, võta julgelt ühendust ja leiame koos viise, kuidas üksteise elusid rikastada.
Eelpoolmainitud kahe sündmuse vahel viis saatus mind kokku vajadusi väärtustava suhtlemise (vvs) arendaja Marshall Rosenbergi ja tema kaastreeneritega. Alates esimesest treeningust Pärnus aastal 2002 sai minust selle meetodi andunud praktiseerija ja jagaja. 2005.aastal jätsin hüvasti palgatööga ja pühendusin täielikult vajadusi väärtustava suhtlemise õpetamisele nii Eestis kui mujal.
Vajadusi väärtustava suhtlemise jagamisest sai minu kutsumus, mu armastus, mu kirg, minu suurim rõõm ja inspiratsioon.
Kuid elu on täis oootamatuid pöördeid. 2015. aastal muutsin keskkonda ja mu soov uude elukohta sobituda oli nii suur, et eemaldusin järk-järgult oma sügavaimatest väärtustest ja hinnalisemaist kingitusest - iseendast ning vvs-ist - kuni tundsin, et niimoodi elada ma ei suuda. Mu hingeruum oli täielikult kokkukuivanud.
Tagasivaates mõistan "esoteerilist" põhjust, miks vvs mult "ära võeti". Sest ma muutusin uhkeks. Ja uhkus tuleb enne langust. Seda lahkuminekut oli vaja. See on mind pehmendanud, avardanud mu maailmanägemist ning ma tunnen, et suhtun nii iseendasse kui kaasinimestesse palju õrnemalt, mõistvamalt ja osavõtlikumalt kui varem.
Tänu minu vaimse õpetaja innustusele ja julgustusele olen tänasel päeval tagasi oma suure armastuse, vvs-i, praktiseerimise, elamise ja jagamise juures. Praeguses elujärgus teen seda peamiselt interneti vahendusel ja mu lemmiksihtgupiks on Bhakti jooga praktiseerijad ehk nagu rahvasuu meid kutsub, "Hare Krishnad". :)
Aga hea lugeja, ära lase ennast sellest heidutada! Isegi, kui Sa ei kuulu Hare Krishna'de hulka, võta julgelt ühendust ja leiame koos viise, kuidas üksteise elusid rikastada.
Minu praegustele tegemistele-toimetustele saad pilgu peale heita kodulehel COMPASSIONDROPS.ORG, FB Krishna Center for Empathic Communication, empaatia.ee, ja youtube'i kanalil. Ja otse loomulikult oled teretulnud võtma ühendust eposti [email protected] teel. Rõõmsas kohtumiste ootuses, Sinu Madhuri Radhika Merike Challet 19.aprillil 2023, kaunite Rootsi metsade vahelt. |